Friday, November 19, 2010

Viin



Nädalavahetus Viinis (29-31.10.10)





Reede


Kuna kaks nädalavahetust tagasi sai mõnusa seiklemise pisiku sisse, siis otsustasime Triiniga ette võtta järgmise seikluse. Sõelale jäi meil seekord Viin. Teele asusime reede hommikul meile armsaks saanud hõbedase peugotiga, mille istmetele mahtus peale minu ja Triini veel Pierre ning  Albert. Jah enda seltskonda oleme kaasanud uue ohvri portugaalase Alberti. Albert on siis tegelane kes Tsehhis õpib ehitust, kuid kodumaal on tema õpe arhitektuuri ja ehituse vahepealne. Olime teinud õige valiku, et tema oma programmi kaasasime, kuna tegemist inimesega, kes huvitud erhitektuurist ning on väga seiklemise aldis.


Viin (414.90 km2) on siis Austria pealinn kus elanike umbes 1.7 millionit. Populatsioonilt üks suuremaid linnu Austrias ning Euroopa Liidus jääb ta suuruselt kümnendale kohale. Viinil on veel toimumispaigaks  mitmele suurele rahvusvahelisele organisatsioonile nagu seda on nt United Nations ja OPEC.


Viin asub siis ida Austrias ning on lähedal Tsehhi Vabariigi, Slovakia ja Ungari piirile. Riigis kõneletakse Saksa keelt ning kuna Triin ja Pierre on õppinud saksa keelt, siis said nad kolme päeva jooksul veidike keelt harjutada.


Teele asusime siis reede hommikul 10:30 ning kahe tunni pärast olime me juba Viinis ootamas Triini sõpra Christophi, kelle ülesandeks oli meile esimene tutvustav sissejuhatus Viini teha. Christophi algatusel muretsesime endale 10€ eest 48 h trantspordi piletid ning liikusime kesklinnale lähemale.


Kesklinnas tegi ta meile väikese tuurikese ning seletas kus odavalt söödud saab ning lahkus peatselt meie seltskonnast tähtsatele tegemistele. Olime esimeste sõbralike tervituste eest tänulikud ning jätkasime seiklemist omal käel.


Algul kesklinnast väga kaugele ei läinud ning päris palju sai tiirutatud mööda väikesi tänavaid kesklinnas. Avastamist oli palju ja seega sai enamus aega suu lahti ringi käidud. Tegelikult suud väga kaua vabatahtlikult lahti ei hoidnud, kuna Viini hurmav hobuse kultuur hoidis meid tagasi...

Kui esimene mulje sai omal käel kätte saadud saime kokku Triini teise sõbra Christophiga, kelle ülesandeks peale linna näitamise oli ka minu ja Triini majutamine. Poisid saatsime muidugi hosteli mõnusid nautima, sest Christophi ühikas osutus liiga kitsaks nende jaoks jääma.....seda vähemalt enne õhtu lõppu, sest kui klubituurilt tagasi tulime otsustas purjakil Christoph, et nii toredatel poistel põrandal ikka kohta leidub.......aga meie reisukaaslased olid enne juba koha hostelis ära maksnud ja ei nad tahtnud seda võimalust kasutamata jätta, et koos erinevate seiklejatega tuba jagada.

Laupäev

Laupäeval alustasime päeva varakault ning juba kella üheksaks sai Pierre ja Albertiga kokku lepitud, et nad ootavad meid Christophi ühika ees. Esimesena läksime vallutama muuseomit MUMOKU/ Museoum Moderner Kunst. Sisse saamiseks kasutasime üliõpilasvõlusid ning ei maksnud külastamise eest seekord mitte midagi.

Tegemist oli üsna modernse ehitusega ja ei oskagi öelda kas meeldis või mitte. Midagi häirivat silma ei jäänud, kuid midagi üli-vaimustavat ka ei leidnud. Näitus ise oli midagi millele olen tänulik, et raha välja ei käinud, kuid mõni tegelane ikka silma ka hakkas. Näiteks ripub mul seinal sellise tegelase poster nagu Ralph Goings/ Airstream 1970/fotorealism.




Peale muuseumi suundusime linna keskmesse ning tuuritasime läbi võimalikud paljud tänavaksed ja uudistasime üsna värvikat linnakest üsna mitmeid tunnikesi. Sinna sisse mahtus siis Stephans Dome, mille torni tippu ronisime ainult mina ja Albert kuna teised otsustasid, et jäävad truuks oma kõrguse kartusele.

            




        

      Linnavalitsus

Parlamendihoone




    Ja veidike linna...















  Kõige viimasena ja napilt enne päikseloojangut jõudsime Schönburgi lossi, mis oli ilus külastuspaik päeva lõpuks. Tegemist siis Austria kauni Keisrinna Sisi suve residendiga. Barokne hoonete kompleks sisaldab lummavat parki, Palmi hoonet, Glorietti ja zoo-d. Järgnevad pildid räägivad enda eest...









Viini kohvi nautimine.....mmhm kohvi ja kook.



Laupäev lõppes meil vaikese kokkamisega ning tuttu minemisega. Olime kõik nii läbi, et ei jaksanud isegi öiseid Viini pubisid vallutama minna.
Meie


Muideks paar sõna ka ühikast, kus meil oli au ööbida. Tegemist siis üli-muheda ja luksusliku ühikaga, kus ühes poksis elab kolm inimest, kus igal inimesel on oma tuba ja jagama peavad nad ainult WC, dussi ning kööki. Ja oodake pilte...olen kindel, et teiegi lähete kadedaks. Ära võiks mainida ka selle, et neil on rõdu vaatega linnale, poks läheb läbi kahe korruse ning üks ruumike on ka suuremateks istumisteks.






Pühapäev

Pühapäeva sai samuti varakult alustatud ning juba kella üheksaks olime valmis metroodega seiklemiseks. Ette sai võetud Viini City avastamine ehk kõrghoonete uudistamine.









Vahetult enne ära minekut sai veel kiirelt üks huvitav objekt nimekirja lisatud- Hundertwasser-Krawinhaus. Teatakse seda kui HundertwasserHaus Wien. Tegemist siis kortermajaga mille disaineriteks on Austerlased  Friedensreich Hundertwasser ja Joseph Krawina.

Maja on ehitatud vahemikus 1983-1986 arhitektide J. Krawina ja P. Pelikan-i poolt. Hoone on siis väga huvitav vaatamisväärsus ja iga hetkega leiad midagi uut ja huvitavat. Eriliseks teeb hoone veel see, et tavapäraste peegelsiledate horisontaalsete ja vertikaalsete pindade asemel on kasutatud väga dünaamilisi ja voolujoonelisi elemente. Peatselt kui oled sisenenud tänavale, kus hoone asetseb on sind tabamas sokk....nägemisväljal on künklik pinnas ja maja näeb välja nägu oleksid tarbinud 3 unetundi viie päeva jooksul.

Põrandate kehtib ka järgnev lause: “ an uneven floor is a divine melody to the feet“ (ebaütlane põrand on kui meloodia jalgadele):). Katust katab muld ja rohi, suured puud kasvavad ruumides sees ning oksad ulatuvad/ripuvad akendest välja. Hoones sees näed väga dünaamilisi ja mänglevaid pindu, mis jätavad avastamist mitmeteks tundideks. Majas asub 52 korterit ja  4 büroopinda- huvitav kes need õnnelikud on kes sellises vahvas hoones töötada ja elada saavad:).

Kas ma mainisin, et see hoone ja arhitekt mulle väga meeldib:).












           Kui viimane avastamine ära tehtud, sai aotole hääled sisse aetud ning reisuke brno kodu poole taas ette võetud. Uni pärast seda resi oma armsas voodikeses oli üks mõnusamaid lisasid reisule.

Wednesday, October 27, 2010

Aega läks aga asja sai....

Olen pidanud vähe pikema pausi oma tegemiste kajastamisest, kuid eks püüan nüüd siis kaotatud aja tagasi kriblada. Ja teile hoiatuseks, järgnev kiri on nii pikk, et lausa halb hakkab kui lõppu jõuate:). Kõige rohkem loodan, et Tanel saab eesolevatest tähekestest isu pikemaks ajaks täis:). Seega see blogike on pühendatud Tanelile:).


Kindlasti te mõtlete, et mille heaga ma siin siis tegelen, et mul ei jää aega mõned read kirjutada ja siinsest elust teada anda. Aga muretsemiseks pole põhjust......ei ole ma siinsest odavast ja hääst õlust sõltuvusse jäänud ning ei kooberda ma ühest pubist teise.

Oma päevi alustan ma üsna varakult, et seada sammud armsa koolikese poole. Koolist võtan ma üsna viimast ning tihtipeale suure sunni ja väljaviskamise peale olen ma nõus sealt lahkuma ja tee uuesti „Tšehhi kodu“ poole üles leidma.

Semestri olen ma sisustanud 12 õppeainega ning kokku teenin ma 42 ainepunkti. Tegelikult 44, sest juurde tuleb ka tšehhi keele kiirkursustel osalemise eest teenitud 2 punktikest.

Esmaspäev-     vaba aeg projektiga tegelemiseks
Teisipäev-         Landscape architecture
                        Urbanism- territorial planning
                        Development planning and of city and region
                        Studio- villa for rockstar
               Kolmapäev-    Graphic Tehniques
                                    Conversion of buildings
                                    Management and valoriazion of culturage heritage
                                               Computer tehnologies- AutoCad 3D
Neljapäev-         Studio- villa for rockstar
Reede-              Managment Basic
                        Projekt Management
                        Structuraal calculation
                        Contemporary architecture
Laupäev-          seiklen väljapoole Brnod ning pühendan aega projektile
Pühapäev-        võtan õiguse magada seni kuni und jätkub ning teen koolitükke

Ma loodan, et ülevaade minu tunniplaanist veenab teid, et mul siin üsna tihedad päevakavad.

Jah ma tean, et mul on esmaspäevad küll vabad, kuid sellest hoolimata ei leidu mul aega ja motivatsioonikest klaviatuuril klõbistada. Kool ja laiskus neelavad kogu mu energia:).

Lauajalgpall/ 06.10.10

Igal kolmapäeval toimub üritus erasmustele, kus iga riik peab oma kaunist kodumaast väikese presentatsiooni tegema ja võimalikult palju ahvatlusi sinna reisimiseks tekitama. Sellel kolmapäeval said sõna saksamaa ja prantsusmaa. Osaliseks sain vaid ühe igava saksamaa etteastele, sest peale saksamaa sõnavõttu läks tervis nii käest ära, et pidin lahkuma. Tervis läks halvaks aga Triinul, kus ta vahet pidamata arvas hää köhida. Kuna ma aga nii mures tema tervise pärast olin, siis võtsin vastu otsuse koos temaga lahkuda ja olla sellel raskel hetkel tema kõrval. Teel koolist ühikasse aga Triinu tervis värske õhu käes paranes ning me saime rahulikult hakata valmistuma iga kolmapäevaseks erasmuste järelpeoks.

Et erasmuseid hoida ikka jäämaks truuks ülikooli klubi-pbubile nimega 14ka, siis mõtlevad nad välja teemasid, mis inimesi kaasa haarab. Selle nädala teemaks oli lauajalgpall:). Kuna meiegi olime registreerinud eesolevaks võistluseks, siis otsustasime asja üsna tõsiselt võtta. Kokku sai lepitud, et kanname ainult sini-must-valgeid riideid ning ka grimm jääb samadesse toonidesse. Aga see ei olnud veel kõik- ka küüned olid üle võõbatud sini-must-valge küünelakiga....... Arvan,et pisike patriootlikuse pisik lõi südamesse.

Võistlusesse asusin mina ja minu paariliseks oli au olla Triinil.  Aga sellest hoolimata, et Aleksandra tiimi ei mahtunud, asus ta meid vapralt toetama cheerliideri ridades. Endaga kaasas ka Irsi, kes oli meile väga suureks toeks. Aleksandra võttis asja lausa nii tõsiselt, et meisterdas plakati, seeliku ning need vahvad tuustid kätte, mida ameerika filmides näha võime.

Esimese ja viimase lahingu pidasime me kahe vapra hispaania noorhärra vastu, kellele me napilt alla vanduma pidime. Lahing oli karm kuid õiglane.

PS! Eesti oli ainuke riik, kes oli väljas naismeeskonnaga:).


Huvitav leid.....

A Toast to the Men/ by Edgar Albert Guest

Here's to the men! Since Adam's time 
They've always been the same;
Whenever anything goes wrong,
The woman is to blame.
From early morn to late at night,
The men fault-finders are;
They blame us if they oversleep,
Or if they miss a car.
They blame us if, beneath the bed,
Their collar buttons roll;
They blame us if the fire is out
Or if there is no coal.
They blame us if they cut themselves
While shaving, and they swear
That we're to blame if they decide
To go upon a tear.

Here's to the men, the perfect men!
Who never are at fault;
They blame us if they chance to get
The pepper for the salt.
They blame us if their business fails,
Or back a losing horse;
And when it rains on holidays
The fault is ours, of course.
They blame us when they fall in love,
And when they married get;
Likewise they blame us when they're sick,
And when they fall in debt.
For everything that crisscross goes
They say we are to blame;
But, after all, here's to the men,
We love them just the same! 


Prantsusmaa presentatsion/ 07.10.10

Kuna üks prantsusmaalt vahva tegelane Pierre märkas minu ja Triinu kadumist peale saksamaa presentatsiooni, siis muretses ta selle eest, et see meil nägemata ei jää. Nii sai tema algatusel ära näha ka üks vahva presentatsioonike ning tuleb tõdeda, et nad said väga hästi hakkama. Arvan, et siiamaani üks parim esitlus millega erasmused hakkama on saanud. Aga muidugi on see parim presentatsioon kuniks 10 novembrini, mil eestlased oma ettekande teevad.

Zoo Brno/ 10. 10. 10

Kuna te juba teate, et Issanda loomaaed on kirju, siis sellest teadmisest hoolimata käisin ka mina seda meelde tuletamas.

Ühel kaunil pühapäeval, mil Päike kiirgas kui üks võimsamid taevkehasid taevas ikka, siis tekkis soov avastada Brnod. Kuna minu armsad kodumaa naabrid, soomlased, olid eelnevalt mainind, et neil on plaanis loomaaeda omasuguseid külastama minna, siis võtsime meiegi pähe nendega seda üritust nautida. Mõeldud tehtud.

Kokku saime meile armsaks saanud trammi peatuses veidike peale kolme ning asusmegi kuukesi teele loomaaja poole. Sinna saamiseks pidime kasutama kahte trammi (kui juhuslikult peaksid teile huvi pakkuma kasutatud tammi nr, siis siin nad on: x13 ning x11).

Sõit kulges sujuvalt ning üsna jutukalt, sest soome poisid (Joni, Hardo, Ville ja Antti) olid väga aldid järjest uusi jututeemasi üles võtma ning erinevate maailma asjade kohta oma arvamusi avaldama. Pidin neid lausa korduvalt korrale kutsuma, et kuidagi ebaviisakas on vahet pidamata suul käija lasta. NOT. Eestlased kippusid ikka eesti keeles vadistama ja soomlased ikka jäid oma keelele truuks. Üksteisega vestlusesse langesime alles siis, kui kuulsime üksteiste keeles sarnaseid sõnu kõlamas. Aga tänu meie sarnastele keeltele saime lõpuks Sina peale ning üldkokkuvõttes võin öelda, et tegu on täitsa toredate tegelastega.

Aga veidike lähemalt sellest mida nägime. Loomaaed ise asub Brno äärelinnas ja üsna vahvas arhitektuurses kohas. Tegemist oli väikemajde rajooniga, kus elu tundus veidikke teises rütmis käima, kui meie seda siiamaani olime harjunud nägema. Majade aijad olid muhedate hoovidega ning hoonete välimus oli tagasihoidlik ja habras. Ümberringi ei olnud närvilisi poodide reklaamtahvleid ning vaateaknaid, mis oleks sinu tähelepanu hajutanud- keskenduda sai vaid ümbritsevale melule.

Loomaaed ise oli rajatud väikesele mäekesele ja võin julgelt käe  südamele panna ja  öelda, et see on üks vahvamaid loomaaedu üldse mida olen külastanud. Ma ei tea kas siin juures on oluline ka fakt, et olen oma elu jooksul külastanud ainult ühte loomaaeda- Tallina loomaaeda.



PS! Ühe soomlase (Joni) jaoks oli see üldse üks tähtis sündmusi, kuna tema jaoks oli see esimene loomaaed kuhu ta jõudnud oli. Korra üritas ta seda teha saksamaal, kuid siis võttis ta nõuks parem haige olla.


Loomadele olid mõeldud suured aedikud, mis nägid üsna vinged välja. Tegemist oli siis üsna ruumikate ning kaunilt dekoreeritud alakestega, kus oli antud kõik, et see näeks antud loomade päritolumaa loodusliku keskonnaga võimalikult sarnane välja. Tekkis endalgi isu hetkeks loom olla:).

Kuna kõiki huvitab raha teema, siis mainin ka sissepääsu hinda, milleks oli 70.- kohaliku.

Päev loomaaias lõppes meie jaoks ühikasse jõudmisega napilt enne kelle seitset. Siis sai üks korralik õhtusöök meistertada ning päev veelgi meeldivamaks teha ja suunduda lauajalgpalli mängima minna kohaliku campuse baari nimega Terz. Mainin siis, et mina koos Triinuga oleme hasarti lauajalgpallist langenud, ning üritame igal esimesel võimalusel seda mängima minna:).

Ühe mängu zetoon maksab siin 10.- kohaliku- see sisaldab siis oma 10 pallikest, mida võimalik lahti mängida. Et mäng veelgi nauditavam oleks siis sai tellitud ka üks kohalik õlu Kozel, mille eest tuli välja käija 19.- kohaliku.

Mängima sai kutsutud ISN-i tegelased Irsi ja Aleksander. Kuna Irsil olid vahepeal plaanide muudatused olnud, jättis ta meile õhtut nautida ainult Aleksandriga.

Ja nüüd natuke nalja....Kuid mitte ainult Aleksandriga, vaid ka kamba prantslaste ja ühe kohalikuga. Nimelt otsisime me Triinuga Irsi asemel uue mängija, seda oli nõuks võtnud teha ka kahjuks Aleksander. Ja kuna tegelane, keda meie Triinuga kutstusime, mõtles, et vaja ka neljandat mängijat, sest me ei olnud maininud midagi Aleksandrist, lõppes meie õhtu kuukesi. Vahva, kas pole. Kui olime kohmakast olukorrast toibunud, siis saime kuukesi kenasti mängitud ning õnneks otsustasid üsna varakult kaks tegelast,  et neil aeg koju minna. Mina isegi ei kurda, et niimoodi läks, sest mina ja Triin saime igast toimunud mängust osa.



Adolf Loos/ 18.10.10



Uskumatul kombel sai silmad lahti ringi käidud ja märgatud kuulutust ühe Tšehhimaa üsna tuntud arhitekti- Adolf Loos-i näitusest. Kuna tekkinud huvi ei tahtnud kuidagi vaibuda, siis ei jäänud midagi muud üle kui see huvi rahuldada ning läbi astuda Sbilbergi lossist, kus antud näitus oli üles seatud. Seiklusest taganes Aleksandra, kuid Triiniga koos sai meeldiva kogemuse osaliseks oldud.

A.Loosi (10 detsember 1870- 23 august 1933) peetakse moodsa arhitektuuri klassikuks ja arhitektuuris purismi algatajaks. Koos Leopold Bauer, Josef Maria Olbrich ja Josef Hoffmanniga on ta üks pealmisi Moraavia ja Silesia elanike, kes mõjutas Euroopat.

A.Loos sündis Brno-s kiviraidurite perekonda. Tema kodumaja asus Brno-s Kounicova tänaval, kus tänapäeval asetseb Hotel Continental. Pärast õppinguid Tehnika koolis Liberec-s ja Dresten Tehnikaülikooli liikus ta Viini, kus tuli peatselt modernlistliku liikumise juhiks.

Tegemist on siis mehega kes ei vaja pliiatsit ja kustutuskummi, ta on effektiivne ja mõjukas ka ilma nendeta.







Contemporary architecture/ 22.10.10

Kuna Contemporary architecture õppejõud on oma aine ülesse seadnud nii, et ühel nädalal me istume klassiruumis ning vaatame pildikesi Brno arhitektuurist ja järgmine tund lähme külastama mõnda nägemist väärt hoonet, siis seekord sai uurima mindud Brno Exhibition hall-i. Tegemist väga suure ja muljet avaldava hoonega, mis koosnes üsna mitmest imetlusväärsest paviljonist. Kahe ja poole tunniga sai üle vaadatud üsna mitu pavilioni ja kuulatud hoone ajaloost ja funktsioonist nii mõndagi huvitavat.

 Siit tulevad siis pildid, mille põhjal saate ise otsustada kas olen ilma asjata hoonest vaimustuses.


Bratislava/ 24.10.10

Kuna ma ei olnud koos Aleksandra ja Triiniga reisikest omal käel väljapoole Brnod teinud, siis nüüd lõpuks sai ka see seiklus ette võetud. Sihtpunktiks sai valitud Bratislava- armas linnake Slovakkias. Endale seltsi sai kutsutud ka Pierre, kelle armsa hõbedase peugotiga sai lõbus seiklus ette võetud.

Sõitu alustasime kella 9st hommikul ning kuskil peale kella 11 jalutasime me juba Bratislava peal ringi. Temperatuur püsis 15 kraadi juures ning oli üsna mugav ilmake linnas tuuritamiseks. Kuigi õhta poole saime ka veidi vihma osaliseks, siis see meid ei kõigutanud kuna ei ole väga suhkrust tegelased:).

Miskipärast tehti Bratislavat teiste erasmuste poolt karmilt maha ja seega ei oodanud ma midagi erilist sellest linnakesest. Õnneks aga oli minu jaoks suureks üllatuseks linna väljanägemine. Läbi oma silmade nägin hoopis midagi muud kui olin ette kujutanud. Tegemist oli armsa linnakesega, kus oli näha palju huvitavaid majakesi ja väljakuid. Arvan, et kesklinna rajoon,  oligi üles ehitatud väljakute põhjal. Igatahes ei arva ma Bratislavast kui mõtetust pisikesest linnast, kus midagi teha ei ole.

Bratislava on siis Slovakkia pealinn ja Bratislava maakonna keskus. Asub Doonau kaldal 455 761 elanikuga. Bratislavast Viini on vaid 60 km, mis on vähim kaugus kahe Euroopa pealinna vahel. Brnost Bratislavasse saab aga hea õnne korral kuskil 170 km distantsi läbimisega. Bratislava ja Eesti vahemaa on oma 1400km....kui õigesti mäletan.

Enne Brnosse tagasi tulemist sai Aleksandra lennujaama saadetud ja Aligante poole teele pndud. Nimelt on Aleksandra meil suur seiklushimuline ning veedab mõned päevad Hispaanias ning siis läheb Eesti poole teele, et meile varuda Kalevi kompvekke, Vana Tallinna likööri ning loomulikult kama:)





Brnosse tagasi jõudsime kella 22.00 paiku hirmus kurnatuna ja uniselt. Nii võtsime  nõuks kohe peale saabumist magama minna ning valmistuda eesolevaks nädalaks.











Pühendus armsale väikevennale/ 24.10.10

The day after your birthday,
you look in the mirror to see:
a) you've got a zit from eating all that cake;
b) your love handles have expanded a half inch;
c) you singed your eyebrows blowing out the candles.


The day after your birthday,
a) you require six extra hours of sleep;
b) you can't find your living room under the birthday debris;
c) you wonder how you could possibly have done THAT.


The day after your birthday, it's time to:
a) return some gifts (what IS that, anyway?);
b) call your friends and apologize for yesterday;
c) get out of the country, fast.


The day after your birthday...
we should all look so great
and have it so good!


Happy Birthday Ka$$a!